Saigi mu kõige suurem hirm teoks. Ja kõik see mis oi enne sinuga lahku minekut on tagasi minu hinges, kuigi seda ei tohiks enam olla. Sellest tuleb jälle vabanema, kuna midagi head see jälle ei too. Kuna oleme mõlemad üksteisele palju haiget teinud. Sind näha oli valus jälle. Sulle oli isegi raske otsa vaatada. Aga noh sain sellega ikka hakkama. See aeg mis me seal jaanipäeval koos olime siis meenud mulle kõik see kuidas see alguse sai kõik. See sama küla. Sama seis sina purjus ja mina kaine. Kõik korduks nagu meie esimesel kohtumisel. Aga seekord see ei vii enam kuhugi edasi meid. Siia me lihtsalt seisma jäämegi jälle. See tunne kui ma sind nägin jälle. Tundsin end kui väike plika kes on armunud jälle. Kuigi seda tunnet ei tohiks enam ammu olla. Sind nähes meenud meie koos oldud aeg, meiw tehtud teod, meie laulud. Kuid samas ka kõik see pask mis ma kokku keeranud olen selle aja jooksul. Kui palju olen ma haiget teinud kellegile. Kellest ma ikka veel krt hoolin nii palju. Keda nähes hakkab hinges valus. Kuid kõik selles pasas olen ise süüdi. Kõik see sitt mis mulle nüüd kaela tuleb olen ära teeninud nende jamade eest mis ma oma elus korda saatnud olen. Aga njh ma olen selle ka ära teeninud. Loodan, et andestad mulle kunagi kõik selle sitta mis ma teinud olen.
Aga jh
Aga muidu olin jaanipäev suht tore. Pole ammu nii lõbus olnud. Ning super seltskond oli kah. Nähtud inimesi keda polnud aastaid näinud. Taaskohtumine oli tore.
Aga nojh ma ei viitsi enam kirjutada midagi.
Päikest ja ilusat suve
