:'(

Ohjh.
Milleks alles siis inimene märkab kui palju ta tegelt teisest hoolib ning kui tähtis ta talle on.
Kas tõesti peab enne nii palju haiget tegema teisele ning tema ka sulle. Milleks seda kõike vaja :/.
Tunnen igapäevaga kuidas mineviku vead mind ühe sügavamale musta auku viivad. Ning mul pole isegi jõudu, et sealt välja tulla. Ma ise lasen sel juhtuda. Kuna olen seda väärt kõige selle pasa eest mis ma teinud olen. Kogu selle valu eest mida olen põhjustanud kallile ja tähtsale inimesele. Kogu see jama on meid võõraks muutnud. Sa pole see armas ja süütu poiss enam. Sa oled muutunud ning minul on sellel suur roll, sest olen sulle korduvalt haiget teinud. :/ Andesta mulle selle pärast.
Sa olid mu maailm kuid ma ei osanud sind hinnata ning lasin sul minna. Kuid kogu selle jama ja pasa sees mis ma olen. Tean ma seda siiski, ET MA ARMASTAN SIND. Kuid selleks on hilja juba.
Ning pean sellega harjuma. Inimene harjub kõigega.
Viimane kord kui suhtes olime. Kui sina minu jätsid, kui sina mulle haiget tegid.
Võtsin mina seda suhet tõsiselt ma tahtsin sinuga ühist kodu, ma soovisin sinuga oma pisikest peret kus oleks sina, mina, meie pisike ning vb ka kass olnud. Ma kujutasin seda kõike juba ette. Ning ss varises see kõik kokku. Ühe korraga. :'(
Ma loen vahest meie kunagist vestlust fb neid kommentaare mis sa kunagi mu blogisse kirjutasid ning igakord kui neid loen olen aina sügavamas pasas. Sa kindlasti ütled ära loe neid, kustuda jne aga ma ei saa seda teha. See olukord on üks minu elu osa. Sina oled minu elu osa. Kuigi ma tean et me ei saa kunagi koos olla. :'( :'(
Kallis oled tea seda.
:/

ohjh

Saigi mu kõige suurem hirm teoks. Ja kõik see mis oi enne sinuga lahku minekut on tagasi minu hinges, kuigi seda ei tohiks enam olla. Sellest tuleb jälle vabanema, kuna midagi head see jälle ei too. Kuna oleme mõlemad üksteisele palju haiget teinud. Sind näha oli valus jälle. Sulle oli isegi raske otsa vaatada. Aga noh sain sellega ikka hakkama. See aeg mis me seal jaanipäeval koos olime siis meenud mulle kõik see kuidas see alguse sai kõik. See sama küla. Sama seis sina purjus ja mina kaine. Kõik korduks nagu meie esimesel kohtumisel. Aga seekord see ei vii enam kuhugi edasi meid. Siia me lihtsalt seisma jäämegi jälle. See tunne kui ma sind nägin jälle. Tundsin end kui väike plika kes on armunud jälle. Kuigi seda tunnet ei tohiks enam ammu olla. Sind nähes meenud meie koos oldud aeg, meiw tehtud teod, meie laulud. Kuid samas ka kõik see pask mis ma kokku keeranud olen selle aja jooksul. Kui palju olen ma haiget teinud kellegile. Kellest ma ikka veel krt hoolin nii palju. Keda nähes hakkab hinges valus. Kuid kõik selles pasas olen ise süüdi. Kõik see sitt mis mulle nüüd kaela tuleb olen ära teeninud nende jamade eest mis ma oma elus korda saatnud olen. Aga njh ma olen selle ka ära teeninud. Loodan, et andestad mulle kunagi kõik selle sitta mis ma teinud olen.
Aga jh
Aga muidu olin jaanipäev suht tore. Pole ammu nii lõbus olnud. Ning super seltskond oli kah. Nähtud inimesi keda polnud aastaid näinud. Taaskohtumine oli tore.
Aga nojh ma ei viitsi enam kirjutada midagi.
Päikest ja ilusat suve

Mina ja Minu hirm

 Mida lähemale see päev tuleb seda rohkem ka kardan tagasi tulekut eestisse. Kohtumisi jälle inimestega keda ma oma ellu ei soovi enam. Hirm selle ees mis tunded mind valdavad kui näen teda jälle.
Hetkel on minu sees rahu selle lga mis oli aga kui peaks teda jälle nägema mis siis saab jälle. Ma kardan seda. Et see taas kohtumine lõpeb jälle valus ja pisarais mida tema ei näe. Mida tema ei mõista. Meelte segaduses tehtud mõne lollusega. Mõne halvasti ütluswga mida ei anna tagasi enam võtta. Appi ma kardan.
Pole elust vist nii kartnud kui nüüd jälle.
Kuid miskit pole teha sellega peab silmitsi seisma ja hakkama saama ükskõik kui valus see ka poleks. Või siis lootma nagu loll, et see kohtumine nii pea ei tule. Või jääb üldse see kohtumine ära.
Issand hirm on nii suur et tunnen ennast kui väikes plikana kes kardab voodi all olevat kolli. Aga see koll pole minu voodi all vaid minu kurvas minevikus. Kurb sellepärast, et olen ise süüdi oma vigades ja valikutes mis selle kurvaks on muutnud.
Kuid küll see õnn minu uksele tuleb ehk jälle. Kui ma muidugi teda jälle ära ei aja. Kuna enda arust ma ei vääri õnne enam. Oma vigade pärast olengi väärt kurbust ja üksindust. Ja ehk nii ongi kõige parem kui üksi olen siis ei saa enam keegi haiget..
Ah krt mis ma jälle halan siin ise olen süüdi.
Aga päikest teile kallikesed.

Ja ongi asjad nii kaugel, et viimaseid päevi veel siin imelisel maal. Ja varsti eestis vastamisi oma murede ja probleemidega mis ootavad lahendamist.
Algul kui sain teada millal tagasi lend eestisse on siis oli õnnelik kuid nüüd mida lähemale see päev tuleb seda kurvem ma olen. Nii palju head jääb minust siia maha. Mini kallikesed jäävad siia. Minu kolm kallist inglit. Kuid kindlasti tulen külla neile. Minu pool südant jääb siia koos selle perega. Nad said selle vähese ajaga minu pereks. Minu teine kodu on nende juures. Lapsed on nii kalliks saaniud, et selline tunne nagu oma lapaed jääksid minust maha. Paar ööd olen magamata ja mõtlen kas teen ikka õigesti, et ära tulen siit. Ehk on see minu elu järgmine suur viga siit lahkuda.
Kuid samas on heameel et saan koju oma kassi juurde. Temast tunnen ma kõige rohkem puudust. Minu must saatan. Nii et varsti näeme sõbrad, vaenlases ja nüüdseks saanud võõrad inimesed.
Aga päikest teile sinna.

uued tuuled ;)

Ei teagi kas olla rõõmus või ei. Aga asjad nii kaugel, et hakkan vaikselt eesti poole tagasi tulema. Peaaegu asjad koos. Vaja veel natukene veel vastu pidada siin.
Siin olekust oli palju kasu sain enda jaoks asjad selgeks mõelda. Ning sain aru et minevikul tuleb minna lasta seda ei saa endaga kaasas kanda. Muidu jääb see valu ja kurbus sinuga alati. Elus tuleb leida uues rajad mida läbida. Ning uusi vigu millest saaks õpida. Ning mitte kui midagi kahetsesa ( kuigi jh mina jään alati kahetsema mõnda viga. Aga miskit pole teha). Ning peab lepima sellega, et inimese pärast kelle nimel oli valmis loobuma kõigest on sinu jaoks nüüd ei keegi. Sinu enda vigade pärast sinu enda nooruse lolluste pärast. Kui njh ise olen süüdi ning lepin sellega. Anna andeks, et sinu elu raskeks ja keeruliseks tegin seda ma ei tahtnud. Loodan et andestad kunagi. Kuid jh seda tean ma kindlalt meist sõpru ei saa kunagi. Kuna need öeldud sõnad ja tehtud teod. Mis haiget tegid nii mulle kui sulle. Kuigi mina olin sellise käitumise ära teeninud oma lolluste ja valede valikute pärast. Polnud sina kuidagi ära teeninud sellist käitumist. Aga njh savi. Minevik jääb mineviku.
Eh nagu algul mainisin siis tulen varsti eestisse tagasi. Natukene veel ainult. Natuke üle kuu veel mai lõpus lähen portugali ning peale seda tulen koju tagasi kui uus hoidja kohal. Meel on mega kurb, et pean lahkuma oma kallikestest. Aga saan neile alati külla tulla ning nendega suhelda. Ning ma pole üldse kindel, et ma siia tagasi ei tule. Sest osa minu südamest jääb siia koos lastega ja loodusega.
Ning probleemid mille eest ma eestist tulles põgenesin on vaja nüüd lahendada. Siis saab kõigega edasi minna. Ja oma elu taas korda. Seni elan minevik minuga kui ma oma probleeme ei lahenda eestis.

:/

Kõik hakkab selgeks saama. Ja minevikus tehtud vead hakkavad kättemaksma. Elu oleks olnud poole lihtsam kui poleks kohtunud osade inimestega oma elus. Saaks vaid teha nii, et poleks nendega kunagi kohtunud oleks kõik see pask minus olemata. Aga njh peale seda paska seisan ma siiski veel püsti ja lähen edasi. Olen selleks piisavalt tugev, et vastu pidada. Ja leida uued sihid oma ellu. Ja olla samasugune nõid ja kõige vastikum inimene kelleks sa mind pead. Aga jh mis kõige tähtsam on teadmine, et olen nüüd sinu jaoks veel hullem nõid kui seda enne olin. Aga jh see ei lähe mulle enam korda mida sina minust arvad. Kõige tähtsam on siiski see mida mina ise arvan. Ja ma tean et elan selle kõik üle. Ja minevikus tehtud vead peavad jääma mineviku, mis siis et need jäävad igal uuel sammul sind kummitama.
Aga jh loodan et andestad kunagi MINU tehtud vead. Ja elad rahus edasi. Sest mina unustan SINU vead ja SINU koos nendega.
Oli mis oli. Meil oli toredaid aegu kuid samas oli ka palju jama, teine teisega mängimist, haiget tegemist, lahku minekuid, uuesti lepimisi, pisaraid, rõõmu, ilusaid mälestusi kuid mida kõige rohkem oli üksteisele haiget tegemine. Kuid millegi pärast alati peale lahku minekuid möödus aega kuid olime koos uuesti. Sest meist mõlemas oli miski mis meid üksteise poole tõmbas. Ja seekord kui mina olin otsustanud jääda. Lahkusid nüüd sina jäädavalt. Eks olengi ma selle ära teeninud sellega et olin selline nagu olin. Kuid tea seekord oleks olnud kõik teisiti. Aga nüüdseks on otsused tehtud ja valikud tehtud ja eriteed mindud. Nüüd ma tean palju haiget sa said igakord kui MINA lahkusin neid kordi oli palju. Kuid nüüd lahkusid sina ja nüüd tunnen mina seda valu seda kurbust. Kuidas pimedud ja üksindus vallutab kogu mu maailma. Kuigi see kõik ei paista välja. Pealmiselt olen tugev, naeratav ja õnnelik. Kuid teist keegi ei tea milline pimedus, kurbus, valu ning masendus minus valitseb. Saaks vaid kõike oma elu uuesti alustada. Saaks vaid ajas tagasi minna. Oleks ma vaid saanud valida ise kas sündida siia maailma või ei. Kindlasti oleks ma valinud teise valiku. Oleks kõigil lihtsam.
Aga aitab sellest süngest teemast. Kõik mis tehtud see tehtud ja peab sellega elama nii kaua kui seda elu on. Kuid oma elutee pikuse saame me valida ise.

Ilusat päeva teile kõigile.

Just sina olid see kes mu eemale tõukas tegi haiget. Mängis tunnetega kasutas lihtsalt ära. Milleks oli seda kõike vaja. Mis see sulle andis. Sellest on möödas juba kaiua kuid ikka mõtlen sulle. Meil olid ju suured plaanid juba aga noh nagu aru sain oli see sinu jaoks kõik lihtsalt üks mäng.

Ohjh aga noh savi see nüüd.
Olen nüüd inglismaal olnud üle kuu aja. Ning aru saanud et paremat ja ilusamat kohta ei ole et lasta oma mõistusel ja südamel puhata . Siin on mega ilus loodus inimesed on sõbralikud ja abivalmis. Ma tunnen ennast õnnelikult siin kuid siiski on miski puudu ning see miski oled sina. Ma isegi ei tea kas sa loed seda või mitte.. Ja väike igatsus eesti vastu on. Kuid jh. Esialgne plaan on juulis nädalaks eestisse tulla aga pole kindel veel.
Olge tublid mu kallikesed seal.:)

Uue elu algus 28.jaanuar lahkun eestist aastaks inglismaale ära. ja kui meeldima hakkab siis jäängi sinna. eestis pole midagi mis hoiaks siin kinni. Peaaegu on asjad ka koos et vaja lihtsalt lennule minna ja ongi kõik. ja arvatavasti ma eestisse ei naase enam vb kui ainult külla.
aga proovin hakkata tihemine kirjutama kui inglismaal olen oma tegemistest aga jh pole kindel palju selleks aega on. nii et hüvasti eesti ja siinsed inimesed.