Ei teagi kas olla rõõmus või ei. Aga asjad nii kaugel, et hakkan vaikselt eesti poole tagasi tulema. Peaaegu asjad koos. Vaja veel natukene veel vastu pidada siin.
Siin olekust oli palju kasu sain enda jaoks asjad selgeks mõelda. Ning sain aru et minevikul tuleb minna lasta seda ei saa endaga kaasas kanda. Muidu jääb see valu ja kurbus sinuga alati. Elus tuleb leida uues rajad mida läbida. Ning uusi vigu millest saaks õpida. Ning mitte kui midagi kahetsesa ( kuigi jh mina jään alati kahetsema mõnda viga. Aga miskit pole teha). Ning peab lepima sellega, et inimese pärast kelle nimel oli valmis loobuma kõigest on sinu jaoks nüüd ei keegi. Sinu enda vigade pärast sinu enda nooruse lolluste pärast. Kui njh ise olen süüdi ning lepin sellega. Anna andeks, et sinu elu raskeks ja keeruliseks tegin seda ma ei tahtnud. Loodan et andestad kunagi. Kuid jh seda tean ma kindlalt meist sõpru ei saa kunagi. Kuna need öeldud sõnad ja tehtud teod. Mis haiget tegid nii mulle kui sulle. Kuigi mina olin sellise käitumise ära teeninud oma lolluste ja valede valikute pärast. Polnud sina kuidagi ära teeninud sellist käitumist. Aga njh savi. Minevik jääb mineviku.
Eh nagu algul mainisin siis tulen varsti eestisse tagasi. Natukene veel ainult. Natuke üle kuu veel mai lõpus lähen portugali ning peale seda tulen koju tagasi kui uus hoidja kohal. Meel on mega kurb, et pean lahkuma oma kallikestest. Aga saan neile alati külla tulla ning nendega suhelda. Ning ma pole üldse kindel, et ma siia tagasi ei tule. Sest osa minu südamest jääb siia koos lastega ja loodusega.
Ning probleemid mille eest ma eestist tulles põgenesin on vaja nüüd lahendada. Siis saab kõigega edasi minna. Ja oma elu taas korda. Seni elan minevik minuga kui ma oma probleeme ei lahenda eestis.
No comments:
Post a Comment