Ja ongi asjad nii kaugel, et viimaseid päevi veel siin imelisel maal. Ja varsti eestis vastamisi oma murede ja probleemidega mis ootavad lahendamist.
Algul kui sain teada millal tagasi lend eestisse on siis oli õnnelik kuid nüüd mida lähemale see päev tuleb seda kurvem ma olen. Nii palju head jääb minust siia maha. Mini kallikesed jäävad siia. Minu kolm kallist inglit. Kuid kindlasti tulen külla neile. Minu pool südant jääb siia koos selle perega. Nad said selle vähese ajaga minu pereks. Minu teine kodu on nende juures. Lapsed on nii kalliks saaniud, et selline tunne nagu oma lapaed jääksid minust maha. Paar ööd olen magamata ja mõtlen kas teen ikka õigesti, et ära tulen siit. Ehk on see minu elu järgmine suur viga siit lahkuda.
Kuid samas on heameel et saan koju oma kassi juurde. Temast tunnen ma kõige rohkem puudust. Minu must saatan. Nii et varsti näeme sõbrad, vaenlases ja nüüdseks saanud võõrad inimesed.
Aga päikest teile sinna.